Kui juttu tuleb hammaste reastamisest kapedega, on üks küsimus, mis kõlab kõige sagedamini ortodondi vastuvõtul: “Kui kaua see kaperavi ikkagi kestab?” Hammaste korrigeerimine ja kaperavi on teekond, mis nõuab patsiendilt aega, pühendumist ja kannatlikkust. Selleks, et paremini mõista kaperavi kestust ja selle mõjutavaid tegureid, sukeldume sügavamale sellesse protsessi.
Kaperavisüsteemiga hammaste sirgendamise ravi kestus võib varieeruda sõltuvalt individuaalsetest teguritest. Üldiselt võib öelda, et keskmine ravi kestus on umbes aasta kuni kaks aastat. Mõnel juhul võib hammaste sirgendamine kapedega toimuda ka kiiremini, näiteks 8 kuuga, kuid see sõltub konkreetsest hambumusprobleemist ja patsiendi vastavusest kapesid kandma. Raviplaani koostamisel ja kontrollvisiitidel saab ortodont anda täpsema hinnangu ravi kestuse kohta, arvestades patsiendi individuaalseid vajadusi.
Selleks, et prognoosida, kui kaua kaperavi kestab, kogutakse kõigepealt info, sealhulgas skaneeringud, fotod, panoraamröntgen ja külgülesvõtted. Kogutud info põhjal koostatakse detailne raviplaan, mis kirjeldab ravi etapiviisiliselt nii tekstis kui ka piltides. Seega on enne ravi algust ja kapede tellimist võimalik visuaalselt näha eeldatavat ravi lõpptulemust. Kaperavi protsessist kiire ülevaate saamiseks saab lugeda siit.
Raviplaani koostamiseks on vajalik hammaste skaneerimine
Peale hammaste skaneerimist on võimalik alustada digitaalse ravi planeerimisega, mis sisaldab ka kapede esialgse hulga määramist. Kapede kogus mõjutab otseselt ravi kestust.
Keerulisemate olukordade korral võib raviplaan vajada kohandamist, kuna tegelik hammaste nihkumine ja oodatavad liikumised võivad erineda. Lihtsamate ravijuhtude puhul valmistatakse kogu kapede komplekt korraga ja patsiendid saavad kõik kaped enda kätte. Selles olukorras jääb kapede koguarv alla 20. Ühte kapet soovitatakse kanda kaks nädalat ning kapesid võib ajutiselt eemaldada söömise ja hammaste pesemise ajaks. Minimaalne ööpäevane kandmisaeg peaks olema vähemalt 22 tundi, mis võimaldab protsessi kiirendada ja kanda ühte kapet 10 päeva asemel kahe nädala jooksul. Konkreetseid juhiseid ja korraldusi annab alati raviarst, kes jälgib kogu protsessi ning annab vastavad suunised.
Keerulisemate hambumusprobleemide korral skaneeritakse hambaid ka ravi keskel, et hinnata hammaste liikumisulatust täpsemalt. Mõnikord on vaja raviplaan ümber hinnata ja isegi muuta hammaste liikumissuunda. Ortodontiline hammaste nihutamine kapedega nõuab professionaalset raviplaneerimist ja erilist väljaõpet.
Teatud juhtudel on lisaks kapedele vajalik kanda ka elastikuid, mis annavad süsteemile lisajõu ning kiirendavad raviprotsessi. Elastikud on väikesed kummirõngad mis kinnituvad kapedele ning neid tuleb vahetada iga päev, mõnikord isegi mitu korda päevas. Kui patseint elastikuid ei kanna ning ei vaheta siis soovitud tulemust ei tule ning ravi hakkab venima. Mõnikord võib tunduda, et hambad justkui liiguvad ja olukord paraneb aga tegelikkuses on mahajäämus suur ning juurde tuleb tellida päris palju kapesid.
Kapede korralik kandmine on õnnestunud kaperavi eelduseks.
Kui jätta kaped suust välja mitmeks tunniks või isegi päevaks siis toimub hammaste tagasilangus oma algse asukoha suunas. Algselt võib küll kape sobida, kuid mahajäämus ilmneb alles nädalate möödumisel. Ebatäpsus väljendub kapede halvas fikseerumises, mis ei parane ka kape mõnepäevasel kandmisel.
Iga uue kape kasutusse võtmisel on loomulik, et kape ei fikseeru koheselt. Selle jaoks on vajlik kasutada pehmet kummirullikut, mille närimine aitab kapel paremini püsida ning hammastel vajalikku asendisse liikuda. Oluline on meelespidada, et kapede omavaheline hammatega kokkusurumine on seevastu negatiivne tegevus, mis lõhub kapesid ja tekitab pragusi.
Mõnikord tekivad praod ka hammaste öise krigistamise tulemusena. Sageli suruvad inimesed oma hambaid päeval pinge olukorra tugevasti kokku ning öösel, lõõgastunud hetkedel algab hammaste krigistamine. Hambad peaksid kokku puutuma ainult söömise ajal, muudel hetkedel võiks olla nende vahe umbes 3mm. Kui ennast igapäevaselt jälgida ja hammaste kokkusurumist vältida kulgeb ortodontiline ravi kapedega ka kiiremini. Kaped saavad nihutada hambaid, kui sokkusurumisjõudu ei ole ja kaped ei väsi ning ei purune.
Hammaste krigistamine (e. bruksism) ja hammaste kokkusurumine on keeruline komplekside kogum ja sellest vabanemine ei olegi nii lihtne. Sageli on vajalik pöörduda müofunktsionaalse terapeudi poole, vaadata üle habumus ja vähendada ka üldist stressi taset.
Kokkuvõttes võib öelda, et kaperavi pikkus sõltub paljudest teguritest, sealhulgas hambumushäire raskusest, patsiendi vanusest, lõualuude ehitusest, organismi üldseisundist ja arsti oskustest, kuid kõige olulisem on ikkagi patsiendi roll.
Kõige olulisem on patsiendi roll
Kui patsient ei kanna kapesid, ei pea kinni arsti antud juhistest ja visiidiaegadest siis soovitud tulemust ka ei tule. Kuid alati ei ole mõtet kurvastada, kui hammaste olukord ei parane koheselt. Mõnikord algab hammaste nihutamine tagumiste hammaste piirkonnas. Sellisel juhul tekivad sinna vahed. Eesmised hambad muutuvad sirgemaks alles siis kui tekib ruum tagumiste hammaste liikumise järgselt.
Ortodontiline ravi kapedega on pikem ja keerulisem protsess, mis vajab aega ja distsipliini. Muutused ei toimu üleöö.
Broneeri konsultatsioonile siin ja vaatame üle, kas kaperavi on just sinu jaoks sobiv lahendus.